näeb selles toda blankovekslit, millega inimkond püüab kinni maksta oma läbematust, kus eesmärk pühendab abinõu. Apoliitilisus elus ja kirjanduses on tema jaoks inimsuse esmaseks mõõdupuuks. Rõhutades nõnda oma üldinimlikkuse taotlust, võrdsustab Remarque vastavalt poliitilisuse ja amoraalsuse ning apoliitilisuse ja moraalsuse. Ainus, mida veel saab vastandada sõjale, on loodus, elu kõigis oma inimesest puutumatuis, esmastes vormides. Kui romaani tegelased unistavad tulevikust, on selleks eelkõige selge taevas, võimalus hingata ja kuulata lehtede sahinat. Ja samal ajal, millal hävineb inimese maailm koos unelmate, kahtluset, rahutuste ja rõõmudega, elab loodus oma elu. Kokkupuude loodusega see annabki kangelastele jõudu minna uuesti lahingusse. Sõlmküsimused Remarque´i loomingus Remarque´i kirjanduslike eeskujudena on mainitud kolme peamist: Jack London,
autasustas Saksamaa valitsus kirjanikku Liitvabariigi Suure teeneteristiga. 25. september 1970. aastal Erich Maria Remarque suri pärast oma kuuendat insulti. (www.koolielu.ee/pages.php/03030210?txtid=5365&get=1) 2. Looming ,,Mida siis vastandab Remarque sõja koledustele? Kas on elus üldse veel helgeid jõude, millele võiksid toetuda tema kangelased? [---] Ainus, mida veel saab vastandada sõja kõikeõgivale koletisele, on loodus, elu kõigis oma inimeses puutumatuis, esmastes vormides. Kui romaanide kangelased unistavad tulevikust, on selleks eelkõige selge taevas pea kohal, võimalus hingata ja kuulata lehtede sahinat. Ja samal ajal, millal hävib inimese maailm koos unelmate, kahtluste, rahutuste ja kasinate rõõmudega, elab loodus oma elu." (Matvejeva 1971: 428) Remarque teoste põhiteemadeks on pagulus ning inimeste mõttemaailm, tunded ja elu sõja ajal ja pärast tragöödiat. Remarque väidab, et inimene on sõja tõttu vaimselt läbi põlenud.