Keskaja rüütel
Põhimõtteliselt kasutati õpipoisse ära tasuta tööjõuna,
sest rüütliks hakati poisse õpetama alles siis, kui nad olid umbes neljateistaastased.
Õpinguid alustati nii vara, sest siis oli laps kõige mõjutavam ning seda said mõjutada
mõtlema rüütelikult.
Paazist järgmine aste oli skvaier. Varem õpitut hakati edasi arendama. Relvade
õppimisest ja kasutamis põhitõdest astuti sammu võrra kõrgemale ning hakati relvade
käsitlemist lihvima. Harjutati vibulaskmist vastu puutulpa, nad pidid olema
võimalised tegema hirvele lõppu peale. Musklijõu treenimiseks harjutati kaks korda
raskemate relvadega kui lahinguväljal. Turviste puhastamisest mindi üle selle
kandmisele. Skvaier pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loolik
osa. Rüütlite elus oli tähtsal kohal lahinguturniir, selle jaoks harjutati piigi hoidmist
nii, et see käest ära ei libiseks ning piigiga pöörleva märklaua tabamist. Peale tabamist
annaabi.ee 
