Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest- A.H.Tammsaare
iseloomuga Eesti meest peategelasteks. Mäe Andresest ja Oru Pearust oleks võinud saada väga head
sõbrad kui nad oleks üksteisest elanud kaugemal ja Andresel taluelu edenenud paremini. Teatavasti
Oru Pearu seltsis kõrgema klassiga ja pidevalt kiitles enda saavutuste ja vara üle ning pidi kellestki
parem olema. Samuti meeldis talle ka teisi maha teha, ja neid võita. Küll kavandas Pearu kraavi
kaevamisega suuri plaane, lõhkus aedu ning pani kraavikaldale teravaid ja ohtlikke puutoikaid.
Andres oli rahumeelsem, otsis taga oma tõde ja õigust, uskus sügavalt jumalasse ning oli oma
talusse ja maasse väga kiindunud. Iga väiksemagi tüli tekkimisel läksid naabrid kohtusse, olgugi, et
kord võitis üks, kord teine. Ju oli see võit siis nii magus, nagu vanasõna ütlebki ,,eestlase parim toit
on teine eestlane".
Andres ei olnud ainult taluperemees, ta oli ka isa, abikaasa, naaber ja eestlane. Tema oli
traditsiooniline, töökas ja püsiv
annaabi.ee 
