Minu kiri Toomas Nipernaadile
rännakut varem, kui plaanitud.
Mulle tundub väga imetlusväärne sinu oskus niivõrd ,,vürtsikaid" jutte välja
mõelda. Ei ütleks, et see on iga inimese võimuses niimoodi elu mööda saata.
Kord olid sa madrus, kord rätsep, lõpuks üldse propsilaadija. Sa said kõikides
rollides hakkama ja vägagi hästi. Sookuivataja amet ei lõppenud sulle küll
just kõige paremini mitte iga päev ei aja sind vihane külarahvas kirveste ja
puutoigastega taga.
Kuid sa olid oma valedega ka abiks inimestele. Kadri Parvi sünnipäev ja
Meos Martini poja ristsed oleks ilma sinu abita toimumata jäänud. Inimesed
lausa nutsid, kui sa köstrina oma jutlust pidasid näide sinu
imetlusväärsest näitlemisoskusest ja samas ka loomulikkusest sinu rollides.
Kogu sinu elu oligi sulle kui teater. Jäi mõistmatuks, milline sa tegelikult
oled. Kas tõesti nii romantiline ja hooliv naiste suhtes kui tundus? Pole