Kalevipoeg 12 lugu
Kalevipoeg istus väsinult mättale ning otsustas puhata. Siis aga tekkis tal huvi oma uue
kaitsja- abilise isiku vastu ning palus, et too tuleks põõsast välja ja end näitaks. Selgus, et
abiliseks oli väike siilike, kes aga häbenes ilmavalgust, kuna loomise hetkel oli Taevaisa
jätnud kogemata nende liigi esindajad ilma kaitsva kehakatteta. Niisiis oli ta täitsa paljas.
Seda kuuldes otsustas vägilane oma kaitsjat vääriliselt tänada ja tegi talle puutikkudest
paksu tugeva kasuka.
Sel hetkel meenus talle aga tema sõbrake, kes seniajani tal vaikselt põues oli olnud. Oh
seda kurbust, kui Kalevipoeg ta kotist välja võttis pisike oli julma võitluse tagajärjel
hinge heitnud. Kangelane pidas väärikad matused, kaevas talle haua ja istutas kääpa peale
ilusad kirjud marjapõõsad. Pärast mälestuskõne pidamist ning hüvastijätmist kinnitas ta