Referaat - Odavise
14aastaselt oma vanema venna eeskujul. Vennale alla jäämine sundis Värnikut rohkem
pingutama ning trennis rassima. Raske töö kandis vilja ning 22aastaselt saadeti ta Sydney
olümpiale, kus saavutas 15. koha tulemusega 81.34
Kaks aastat möödus ning Andrus Värnik püstitas Ostravas Eesti rekordi 85.47. 2003. aastal
tabas Värnikut aga tagasilöök ning Värnikul tekkisid rakused isegi 70 meetri joone
ületamisega. Siis kohtus ta aga endise odaviskaja Heino Puustega, kellest sai tema
medalivõitude peaarhitekt.
Möödus vaid nädal nende koostööst ja Värnik ületas MMi normi 81.20 ning üheksa päeva
hiljem püstitas Eesti rekordi 87.83, mis püsib tänaseni. Möödus veel kaks nädalat ning Pariisi
MM'l viskas Värniku 85.17, millega võitis hõbemedali.
2005. aastal võitis Värnik Puuste abiga Helsingis MM-tiitli tulemusega 87.17.
2006. aastal hakkasid Värnikut kimbutama terviseprobleemid ning algas odaviskaja vaikne
hääbumine
annaabi.ee 
