Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
Põhjus selles, et Valga linna puhul oli Tallents tulnud pisut rohkem vastu Eesti soovidele,
ümbruskonna valdades aga lätlastele.20 Vaatamata mõlema poole esindajate ning piirkonna
elanike protestidele hakkas Tallentsi joon kehtima 1920. aasta 17. juuli keskööl vastu 18.
juulit.21
Linna poolitamisega jäi eestlastele olulisem osa Valgast ning peamiseks tõsisemaks
kaotuseks oli Luke kirik koos Luke surnuaiaga. Lätlastele sai pigem vaikne liivaste
tänavate ja puusillutistega eeslinn, kus Luke kiriku juures paiknevate üksikute äride ümber
tuli uut linnakeskust kasvatama hakata.22 Rohkem kui Luke platsi loovutamine häiris Eesti-
Valga linnavalitsust kahe endise reaalkooli maja, linnale kuuluvate talude ja linna tagamaa
kaotsiminek ning paljude ühendusteede piirijoonega läbilõikamine. Valga kaotas seega
rohkem kui poole linnale tulu toovatest talumaadest. Valga linnavalitsus maalis oma 1923.