Thamesi jõest.1908,aastal sõitis ta koos Alice´iga Veneetsiasse.Kanalites peegelduvad hooned võlusid Monet´d.68 aastasena kirjutas ta:"See on nii ilus....Need imelised hetked siin on sundinud mind peaaegu unustama,et olen juba vana mees." 1890 a. oli Monet´l piisavalt raha et osta ära maja mida ta siiani oli rentinud . Järk-järgult oli tal võimalus maad juurde osta ja kujundada jaapanipärane aed vesiroositiigi ning puusillaga. Monet maalis arvukalt aiapilte ja seeriate kaupa vesiroositiiki. Tänapäeval tuntakse Givernyt Monet aedade järgi, mis on tegelikult üks suur aed erinevalt kujundatud aiaosadega. Viimased eluaastad 1911.aastal 19.mail suri Monet` kauaaegne elukaaslane pärast pikka haigust leukeemiasse.Monet langes sügavasse kriisiperioodi,mille jooksul töötas väga vähe,mõeldes aeg-ajalt isegi maalimisele lausa selg keerata.Selleks ajaks hakkas ka Monet´ silmanägemine
raveliin nende ees. Mainitud kahe bastioni vahele rajati barokne Toompea vallivärav (lammutatud 19. sajandil), mis sarnanes Pärnus säilinud Tallinna väravaga. Linna loodeküljele rajati ka eeltoodud kahe bastioniga sarnane Skoone bastion, bastionite muldkehade sisse ja alla rajati mitmesuguseid kaitseotstarbelisi maa-aluseid ruume ja käike. Ülejäänud bastionite asendamiseks rajati rida väiksemaid välikindlustusi. Valmis ehitati ka Toompea uus vallikraav koos kahe pika puusillaga, mis kulges üle Wismari raveliini. Uued sillad rajati ka Karjavärava, Uue Viru värava, Väikese ja Suure Rannavärava ette, kusjuures üks lülidest oli neil tõstetav. Pärast linna alistumist Vene vägedele 1710 täiendati bastione ning uuendati vallikraave veel ligi sajandi jooksul. 1777 rajati uus Väikese Rannavärava vallivärav ning 1781 Viru värava vallivärav. 1760-70 kaevati uus veega täidetav vallikraav Toompea lääneküljele, mis oli seni püsinud igasuguste
annaabi.ee 
