"puusillad" - 1 õppematerjal

Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel.

alalised äriruumid. Seal asusid apteek ja kaalumaja ning turupoodide pikk rida. Tollest ajast jäi ka linna kaubandusliku liiklemise raskuspunkt, mida ärielu elavnedes gildide soovil ka valgustati. Kuid siis tulevad linnale keale katastroofid. Ajalooline sündmustik rahvastiku näol ei anna linnale rahu ja samuti korduvalt toimuvad tulekahjud (eriti 1708. ja 1775a. hiigla- tulekahjud, mis hävitasid linna paremad osad ja Kivisilla asemel olnud puusillad). Just selletõttu puuduvad Tartu linnasüdamel iseloomustavad keskaegsed tunnused ja, et levinud on XIX sajandi ampiir ja uuemad vormid. XIII sajandi lõpus hakkab linn vaikselt kosuma, mida kindlasti kiirendab ka 1802. a. uuesti avatud Tartu Ülikooli tegevus. Linna elanike arv on alates sellest ajast alaliselt kasvanud ja asula maa-alaliselt kui füsiognoomselt suurenedes on Tartu tänaseks saavutanud keskmise suurusega linna staatuse. Tabel 1 Tartu linnaelanike arvu kasv 1774-1922.