Soome-ugri rahvakultuur
külal või mitmel külal ohvripaigas ühine seid. Inimesekujulisi kive peeti eriti pühadeks, teisi kiviseidasid nimetati
,,pühadeks kivideks". Kiviseidad olid tavalisemad ja pühamad kui puujumalad. Kiviseida juurde ehitati lavataoline
altar, puuseid võidi ka sellele lavatsile asetada, ümber laoti hulk põhjapõdrasarvi. Seida juurde viiv jalgrada kaunistati
suvel kase-, talvel okaspuuokstega. Väikesi kiviseidasid võidi põdrasaaniga rännakule kaasa võtta. Puuseidad asetsesid
saamide jaoks tähtsates kohtades nagu kalapüügikohtade rannal või elukohtades, nad võisid olla kas puud, mille
alumised oksad olid maha võetud; käsitsi töödeldud puutüükad või puust postid, millele mõnikord anti inimese
näojooned.
Saamid ei uskunud, et kivi- või puuseida ise võiks kuidagi asjade kulgu mõjutada, mõjutajaks oli seidas elutsev
jumalus. Seid võis anda jahi- või kalapüügiõnne. Kui oli tegemist väikese kiviseidaga, kasutati seda arbumiseks ehk
annaabi.ee 
