V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Kui ta nende lähedale jõudis, olid nad oma kõneainet juba muutnud. Nüüd jorutasid nad
täiest kõrist vana refrääni:
Väikseid vargaid puuakse,
suurte auks juuakse.
VII. MUNKLUMMUTIS
Kuulus «Eeva Õuna» kõrts asus ülikoolilinnas, Rondelle'i ja Bâtonnier' tänava nurgal. Ta
võttis enda alla alumisel korrusel avara, kuid madalavõitu ruumi, mille võiv tugines keset
saali jämedale, kollaseks värvitud puusambale. Igal pool oli toole, seintel rippusid läikivad
inglistinast kannud, alati oli siin külluses joojaid ja lõbutüdrukuid, üks aken oli tänava poole,
viinapuu ilutses ukse kõrval, uksel aga rippus kriuksuv plekist plaat, millele olid maalitud
õun ja naine. Vihmast roostetanud plaat kõlkus raudvarda küljes tuule käes edasi-tagasi. See
tänava poole pööratud tuulelipp oli kõrtsile sildiks.
Oli juba öö. Tänavanurk oli pime
annaabi.ee 
