Kuid Curiosity ei hakka töötama üksinda. Metaani tootvate alade täpseks kaardistamiseks saadavad NASA ja Euroopa Kosmoseagentuur ESA 2016.aastal kosmosesse uue sondi, millel on muljetavaldav nimi: ExoMars Trace Gas Orbiter (TGO). TGO ehitavad Euroopa riigid ja selle saadab üles USA. 2018. aastal järgnevad veel kaks kulgurit, mille varustus on samuti mõeldud elu otsimiseks. Need suudavad liikuda veel kaugemale, et koguda ja analüüsida pinnasest võetud puurproove. Sest kui elu on Marsil olemas, on see kõige tõenäolisem pealispinna all, kus see on kaitstud ultraviolettkiirguse ja temperatuuri kõikumise eest. Kuid vaatamata tehtud pingutustele on siiski vähetõenäoline, et saame lõpliku vastuse meid vaevavale küsimusele: kas Marsil on elu. Kogemuste põhjal võib oletada, et sondidega tehtud uuringud annavad meile teatavaid mõõtmistulemusi, mida Maa teadlaskond tõlgendab ja arutab. Kuid et asjas päris kindel olla,
0 - hävinenud 1 - väga halb 2 - halb 3 - rahuldav 4 - hea 5 - väga hea Joonis 2.2 Näide hindamisskaala vastetest soklipealse veelaua puhul. Seinte kandevõime kahtluste korral kontrolliti alumiste palkide olukorda, uurides biokahjustuste (puidumädanik, putuka/mardikakahjustused) olemasolu. Vajadusel võeti palkidest puurproove (visuaalselt kahjustamata materjalidest /tarinditest/ konstruktsioonidest) (vt. Joonis 2.3), mida vaadeldi visuaalselt ning tehti mikrobioloogiline analüüs. Uurimismetoodika hõlmas samuti uuritavate elamute elanike küsitlemist. 39 Joonis 2.3 Puurproovide võtmine katusekonstruktsioonist ja välisseina alumistest palkidest. Renoveerimistööde vajadust hinnati erinevatele hoone osadele kolmepallisel skaalal:
annaabi.ee 
