Diatomeed
Abiootilistest teguritest mõjutavad
ränivetikaid enim valguse intensiivsus, toitainete sisaldus veesambas, lainetus,
veetemperatuur, pH, räni sisaldus veesambas ja erinevate mikrotoitainete (nt raud) sisaldus.
(Lehtpuu, 2014).
Ränikestade pikaajaline säilimine setetes muudab diatomeed väärtuslikuks materjaliks, mille
abil on võimalik kirjeldada veekogu ajalugu ja hetkeseisundit (Javois, 2011).
Paleogeograafiliste uuringute tarbeks kasutatakse setete kogumiseks puurkannu ja
puurimisvardaid (Heinsalu, 2003). Puuri ehitus on lihtne: meetri pikkune ja 3-10 cm
läbimõõduga otstest suletud renn ehk puurkann on kaetud ümber pikitelje liikuva metall-
lehega. Inimjõul surutakse puurkann otsapidi settesse. Väljaulatuvatest varrastest pööratakse
kannu pool ringi ümber paigalseisva lehe, mille tulemusel jäävad puurkannu setted (Hang,
2002).
Ränivetikaid on võimalik määrata morfoloogiliste tunnuste järgi. Selleks, et muuta
annaabi.ee 
