Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
nõudmine tingib pakkumise ja nende äkiline levik ei ole juhus.
Üldiselt oli ja on südame kuju eelkõige tunnete ning vaimse valgustumise sümboolne allikas.
Sageli võrdsustati seda hingega, kuid mitte kõikjal: näiteks, veel Uues Testamendis peetakse
südant mõistuse ja tahte, mitte tunnete keskuseks. Kristuse ,,Püha Süda" sai roomakatoliku kiriku
palvetamise objektiks, kui Jumala lunastava armastuse sümbol, mida vahel kujutatakse naeltega
läbi puurituna või okaskrooniga, mis vihjab ristilöömisele (Tresidder 2002: 229), (Saare 2001:
228). Kristlikus kunstis sai südame kuju uue tähenduse ning hakkas sümboliseerima armastust,
julgust, andumust, kurbust ja rõõmu. Hiljem hakati südame kaudu tähistada ka inimese olemust.
Eesti kalmistute hauakirjadel on süda eelkõige tunnete: armastuse, kaastunde, halastuse, rõõmu
või kurvastuse märk. Parraleeliselt leidub epitaafides selliseid mõisteid nagu mälu, hing ja meel,