Geoloogia eksam 2018
1) Löökpuurimine
Maad purustab titetapja (peitel). Tõstetakse üles ja lastakse jälle alla. Vahepeal võetakse proove
toruga, mille all on klapp. Olevat parim viis puurkaevude tegemiseks, aga palju jamamist. Lõhed
jäävad lahti ja vesi tuleb puurauku hästi sisse.
Erivorm: vibropuurimine- nagu suruõhuhaamer, kasutatakse pehmetes pinnastes. On Eestis kõige
enam kasutatav, on kiiremaid puurimisviise ja läbilõige tuleb suhteliselt täpne. Normaalse
läbilõike saab kuni 10 m sügavuseni. Probleem, et pinnas võidakse kokku suruda. Ei saa kasutada
kaljupinnaste puhul. Halb, et võtab palju bensiini.
2) Pöördpuurimine. Jagatakse kolmeks:
● lausega puurimine- materjal väljub puuraugust purustatuna, pöördpuurimistest kiireim, aga
info kõige vaesem. Tavaliselt tehakse pehme pinnaseosa sellega ja edasi südamikpuuriga.