INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE
Mink toitub
koorikloomadest, kaladest, väikestest närilistest, lindudest, konnadest jm ning võib
kimbutada ka kodulinde. (Kangur jt 2005:63-64)
Joonis 2. Ameerika naarits (Mustela vison). Allikas: Loodusajakiri
Mingi kodumaa on Põhja-Ameerika ning juba 19. sajandi lõpust on teda laialdaselt peetud
karusloomakasvandustes. Metsistunud asurkonnad on tekkinud lahti pääsenud või
vabastatud isenditest. Mitmetel meil kodunenud minkidel on aretatud puuriloomadest
esivanemad. Praeguseks on mink levinud üle kogu Euroopa ning tema levik aina laieneb,
arvukus suureneb. 1960ndatel aastatel moodustus esimene teadaolev mingiasurkond Eestis
Matsalu lahe piirkonnas ning levis 1980ndatel üle kogu riigi. Nüüdseks on mink meil
täielikult naturaliseerunud ja sobivates elupaikades kõikjal sage elanik. (Kangur jt
2005:63-64)
Mink on tugevam ja suurem kui Euroopa naarits (Mustela lutreola) ning on seeläbi naaritsa
nende ühistest elupaikadest välja tõrjunud