"Ilus ja hirmus on inime" F. Tuglas
tuttav ning tavaline, ei pruugi inimene isegi enda sees teada ja tunda neid algeid. Avastatakse
need alles siis, kui äkitselt juhtub midagi ebatavalist või toimub mõni suuremat sorti muutus.
Friidebert Tuglase novellis "Popi ja Huhhuu" tuleb see täpselt välja.
Kui peremeest enam ei tule ning häda käes, tuleb esile Huhhuu kurjem pool ta hakkab
laamendama, et puurist välja pääseda ning kui tal see õnnestub on ta justkui keegi teine. Ta
pole enam puuriloom, tal on vabadus ja võimalus teha peaaegu kõike. Just nii ta teebki, osalt
ka selleks, et ellu jääda, kuid peale sellist muutust ei oska ta enam tahtagi tagasi seda, mis
varemalt oli.
Huhhuu muutus valitsejaks ja talle meeldis see. Kui seevastu Popi, oli täielik vastand. Ta oli
arglik ja tal läks kaua aega , et harjuda uue peremehega, kelle käitumist ta üldse ei mõistnud.
Kuid lõpuks ta kohanes kõige võõraga ning õppis elama uut moodi. Temas ei tekkinud