Hiina võitluskunstid
tundmatu vastase vanema õpilase juurde saata, lükates nii oma proovi edasi. Võitlusi välditi
noortega, kes olid selgesti meistrist nõrgemad. Kui meistriga võitleja kaotas, lahkus ta tihti
märkides, mitu aastat ta treenib, enne kui uuesti tagasi tuleb.
(http://www.wushuclub.ee/wushu%20ajalugu.html ; 28.12.2012)
1.2 Tänapäev
Paljud provintsid viisid läbi iga aastaseid wushu võistlusi. Seal tehti demonstratsioone ning
võideldi nii puurelvadega kui ka ilma. Võitlus oli vaba, kuid tehti piiramisi rünnakute vastu
silma, kõrri ja kubemesse, mis algul olid sõrmedeta lubatud. Kähmlemine oli lubatud. Kaotas
see, kes löödi kaks korda raundis pikali. Viik viis võitlejad järgmisesse raundi. Tavaliselt
kasutasid põhjaosa võitlejad peamiselt jalgu ja lõunaosa võitlejad käsi. Samuti olid põhjaosa
võitlejate löögid pikemad. Enamasti võitsid põhjaosa võitlejad.
Alates 1953.a. on Hiinas turniirid olnud rahvusliku iseloomuga