"puuredelit" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

vabises; ta käed, nägu ja kael olid üleni kortsudes; ta huuled olid sissevajunud, paljastades ta igemeid, ta suu ümber kasvasid valgete häbemekarvade tüükad, mis ta näole andsid kassilikult meelitava ilme. Urgas oli seestpoolt niisama vana kui vanamoor ise. Lubjatud seinad, mustad talad laes, lagunenud kolle, ämblikuvõrgud kõigis nurkades, keskel hulk logisevaid laudu ja lonkavaid pinke; tuha sees koperdas räpane laps, tagaseinas nähti treppi või pigemini puuredelit, mis laes oleva luugi juurde viis. Siia urkasse astudes varjas Phoebuse salapärane kaaslane oma näo silmadeni mantliga. Kapten aga, kes vandus nagu saratseen, katsus ruttu «üht eküüd päikesepaistel läigitada», nagu seda ütleb meie võrratu Régnier. «Püha Marthe'i kamber,» ütles ta. 1 6 5 Vanamoor austas teda «armulise isanda» nimega ja pistis eküü lauasahtlisse. See oli seesama raha, mille mustas mantlis mees äsja Phoebusele oli andnud. Niipea kui eit selja