Nimetu
teise samasuguseni, mis on kinnitatud ühe sõidukiratta külge.
Öeldud-tehtud. 1858. aastal sai jalgratas keti. See andis võimaluse istuda sadulas vabalt,
surumata end iga hinna eest vastu veoratast, kartmata jääda rattast liiga kaugele. Ratta võis
nüüd meelest lasta, võis rahulikult keskenduda sõidule.
Märgatavalt täiustunud jalgratta üks osa tõi siiski veel väga kaua meelde tavalise taluvankri.
Peame silmas puuratast. Selle puuduse kõrvaldasid 1867. aastal inglased Madison ja Cowper,
pakkudes välja kerged ja tugevad, päikese käes helkivad traatkodarad.
Kerged ja tugevad küll, kuid neist polnud abi jalgratta vana vea vastu, mille pärast teda juba
vabahärra von Draisi aegadel kondiväristajaks nimetati. Oh seda rappumist, hüplemist, värinat
ja sokuhüppeid konarlikul teel, mis võis isegi väga tugeval mehel peaaegu hinge välja võtta!
1868
annaabi.ee 
