Mõnel pool on terariistaga maja või koguni põlde piiratud, et vältida kurja ligipääsu. Suur reede sobis ka armumaagiaks ehk selleks, et kedagi ennast armastama panna või hoopis teiste suhted sassi ajada. Tulu jaoks oli oluline töövahendite kas või korraks liigutamine ja imiteeriv parandamine või puhastamine, olid selleks siis kalavõrk, põllutööriistad või midagi muud. Suurem osa suure reede kombestikust on tänaseks hääbunud. KEELUD Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda. Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, st söömata ei tohtinud hommikul välja minna. LõunaEestis oli keelatud põrandate pühkimine soetab kirpe. TOIDUD Kestis paastuaeg. Toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet. Setude toidulaual oli kala, naereid, marju ja õunu.
Ka tänapäeval on Eestis liulaskmine väga populaarne. Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine. Naiste tööd ketramine ja kudumine olid keelatud. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Naiste jaoks oli vastlapäev tähtpäev, mis lubas just naistel tööd tegemata jätta, mäest liugu lasta ja koguni kõrtsis tantsu lüüa.. Keelatud olid tööd, mis palju kära tegid (puuraiumine). Soovitav oli juukseid kammida vähemalt seitse korda ja neid ka veidi pügada. Vastlaõhtul lõikasid tüdrukud juukseid ja läksid nendega metsa. Mets pidi kõrgete puudega olema, siis kasvavat tüdrukute juuksed ilusad pikad. Lõigatud juukseid ei tohtinud laiali visata, sest siis kadus meelespidamine. Kinnisilmi hobuse saba katsumine andis tüdrukutele eriti hea juuksekasvu. Kui pöetud peaga välja mindi, siis vastavalt sellele, millist looma kõige enne
annaabi.ee 
