Juliette`i Romeo de Ville
Juliette ootas, millal ta tagasi tuleb, ent meest polnud, ega polnud.
Lõpuks otsustas tüdruk, et on nüüd piisavalt kuiv ja võib taaskord õue minna.
Astudes hütist välja, nägi ta eemal tundmatut, kes puid raius. Siit oli tiigi kallast kerge
vaevata näha, mis pani Juliette punastama oli ta ju nii muretult end vette heitnud!
Tiigist oli märgata vaid metsa hütt jäi varjatuks, nagu ka see eraklik mees, kes ta
päästnud oli.
Juliette ligines puuraiujale ja ootas, et teda märgataks, ent too raius oma puid edasi.
3
Kannatuse katkedes tütarlaps köhatas paar korda.
Mees ei paistnud sugugi üllatunud kui ta ümber pöördus, vaid pigem uudishimulik.
"Ma soovin teid tänada oma päästmise eest, helge puuraidur!" lausus Juliette.
Mees paistis ükskõikne.
"Aitäh! Tänu teie vaprusele ja üllale iseloomule sain ma..." Ent tütarlapse kõnet enam ei