Muinasjutt puuraidurist (täiendatud ja parandatud versioon)
Haldjas Lyselle ja puuraidur
Elas kord kauges metsas üle kivide ja kändude, ookeani ja järvede taga ühes
väikseses külakeses üksik puuraidur. Ta teenis raha teistele küla elanikele puid
raiudes. Mehe tööpäevad algasid varajase päiksetõusu ajal ja lõppesid õhtul
pimedas.
Ühel tavalisel tööpäeval nägi puuraidur metsas suurt valget kuma. Ta mõtles
endamisi, et mis muu see ikka olla saab, kui kuu sära. Kuid see kuma oli ka siis,
kui kuud varjasid suured paksud pilved. Raidur läks särale lähedamale ning ta
astus peagi paar sammu tagasi vaatepilt oli ehmatav. Mees nägi maas lamavat
pisikest elavat haldjat. Ta püüdis haldjaga rääkida, kuid asjatult. Raidur võttis
haldja sülle ja viis koju. Asetas ta õrnalt voodisse ja läks ise magama. Hommikul
ärgates oli pisike haldjaneiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast
ja enda ette rääkimast. Ta läks kivi juurde, istus maha ja proovis haldjaga juttu...