Vahvärk Konstruktsioonid Traditsiooniline vahvärkkonstruktsioon on puitdetailide võrgustik, mis on omavahel ühendatud erisuguste liitetappide ja puupunnidega. Ei mingeid naelu, ühenduspolte ega kruvisid! Alates 10. sajandist ehitati kogu Euroopas keeruliste, ühendatud vahvärk- katusekonstruktsioonidega massiivseid hooneid, mis isegi tänapäeval näivad trotsivat ehitusinseneriteabe piire ning on kõige märkimisväärsemad arhitektuurilised meistriteosed maailmas, pakkudes ilu ja inspiratsiooni. Puitmajade voodriks kasutatakse põhiliselt laudist või krohvi, paljud horisontaalpalkmajad jäetakse väljastpoolt aga üldse vooderdamata
puud on puhkeseisundis, sest muul ajal varutud puit allub rohkem niiskuse toimele. Värskelt saetud materjal tuleb virnastada õhurikkas ja päikese eest varjatud kohas (Arro 1997). 4 Taru ehitamiseks võetakse lauad, hõõveldatakse kahelt poolt 5 mm. Lauad peavad olema lõhedeta, suuremate oksteta ning mädanemise tunnusteta ja loomuliku värvusega. Oksa kohad tuleb välja puurida ja augud lüüakse puupunnidega kinni. Ehitusmaterjal peab olema õhukuiv. Tarusid värvitakse väljastpoolt ilmastikukindlate välisvärvidega. Meie kliimas tuleb valida tumedamaid värve. Tarud tuleks värvida erinevate värvitoonidega, et mesilased ei eksiks. Mesilased eraldavad hästi valget, sinist ja kollast värvust. Tarude toppematejalid: hoiavad ära mesilaste pesaruumide liigse jahtumise ja ülekuumenemise. Toppematerjali kasutatakse kahekordsete
annaabi.ee 
