Raamatupidamise ajalugu
Muistel ajal peeti arvet väga lihtsate meetoditega. Näiteks loendati vara kivide,
teokarpide või herneste abil. Sellised meetodid olid kasutusel tuhandeid aastaid. Kuna
taolist „arvet” oli tülikas säilitada ja teisaldada, siis tekkis vajadus arvude
märkimiseks. Sümbolite kasutamine arvudena tekkis varem kui kirjaoskus.
Varasemalt olid numbrimärkidena kasutusel kepile või luule lõigatud sälgud ning
selliseid luu-ja puupulke nimetatakse pügalpulkadeks.
Eriliigiliste objektide eristamise vajadus tekkis inimühiskonna ja arvepidamise
arenedes. Prooviti kasutada jooniseid, kuid hiljem leiti, et mugavam on kasutada
tingmärke. Tingmärkide abil sai tähistada arvepidamisobjektide kõrval ka toiminguid
nagu näiteks külvamist ja viljalõikust. Koos tingmärkidega võeti kasutusele ka
numbrimärgid. Numbrimärgid on olnud erinevail rahvail erisugused.
2
annaabi.ee 
