Eesti saunakuktuur
Maa sisse ehitatud nn.
koobassaunad olid levinud Lõuna-Eestis, sest künklikul maastikul oli neid lihtsam
ehitada. Vanad saunad olid üheruumilised. Saunaahi paiknes nurgas, suu ukse poole,
oli ka kivihunnikutaolisi ahje. Välisvalgust andis väike paja (ava) kahe seinapalgi
vahel. Muldpõrand kaeti saunaajaks õlgedega. Sauna sisustusse kuulusid õrred
rõivaste riputamiseks, pingid, veenõud, kibud. Leili võtmiseks ja vihtlemiseks ehitati
umbes meetrikõrgune saunalava, mis toetus puupostidele või kinnitus seinapalkide
vahele. 19.saj. lõpus ehitati saunale esik (vöörus), kus sai riietuda. Saunavihad tehti
arukasest, aga ka tamme ja kadakaokstest, raviotstarbeks nõgesevihtu. Saunas käidi
laupäevaõhtuti, enne mehed, siis naised. Varasemal ajal oli levinud meeste-naiste
ühine saunaskäimine. Usuti, et vihtlemine paneb lapsed kasvama ja teeb noored neiud
kauniks. Nädala sees köeti sauna heinaajal ja rehepeksu ajal. Talvel suurte külmadega
jäeti mõni laupäev vahele
annaabi.ee 
