Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
a essees "On Gardens"
kirjeldanud inglise ideaalaeda. Selle järgi oli tervik müüriga ümbritsetud ja jagunes kolmeks
põhiliseks osaks. Hoone lähedal oli suur aasaala, mille poolitas majani juhatav puiestee. Bacon
tõdeb, et miski pole silmale nii sulnis kui kaunis ja hästilõigatud muru. Järgmine osa oli tegelik
peaaed, mille prantsuse kombe kohaselt moodustas ruudukujuline "uputatud" renessanssparter.
Seda ümbritses dekoratiivne puupiire. Aia kolmas osa oli vabakujuline "nõmmeaed" (heath või
desert), kus kasvas lilli ja põõsaid. Aia tervikusse kuulus veel puiesteid, pergolaid, purskkaeve,
samuti ka väikeseid tehislikke künkaid, "mutimullahunnikuid" (molehills). Need paiknesid
aiamüüri lähedal nii, et nendelt avanes vaade mitte üksnes aiale, vaid ka seda ümbritsevale
loodusele - vaatekünkaid peetakse just inglise renessanssaiale omasteks. Inglise aiast võis leida
ka labürinte.