Masinasaali seati üles kolm Francis Zwillings Turbinen turbiini. (Turbiinid on kompaktsed mittereguleeritavate labadega nn. propellerturbiinid.) Generaatorid pärinesid firmalt AEG, 5 igaüks võimsusega 435 kW ning pöörete arvuga 375 minutis. Generaatorid andsid vahelduvvoolu, mis juhiti Tallinna Põhja Paberi ja Puupapivabrikusse. Esimesel tööaastal tootis jaam 3 834 950 kWh elektrienergiat. Järgmisel aastal oli toodang kõigi aegade suurim 6 476 915 kWh. Edasi kõikus toodang 3,54,5 milj. kWh piires, jõudes 6 milj. kWh piirimaile veelkord 1928. aastal. Aastail 19391940 langes toodang alla 3 milj. kWh. Toodetud elektrihulk sõltus nii tarbimisest kui ka veeoludest. Tuleb siiski märkida, et jaama projektikohane aastatoodang 5 milj. kWh oli garanteeritud isegi keskmiste vooluhulkade juures
Tähtsal kohal oli postivedu. Kuni raudtee valmimiseni toodi posti postijaamade kaudu. 1900. aastal hakkas see kulgema raudteed mööda ja osa postijaamu kaotati. Kuni 1902. aastani oli raudtee kahjumis, seejärel hakkas saama kasumit. Eriti suured olid veod 1911.1913. aastatel. 1905. aastaks oli valminud veetorn, mille taga asus küttepuude ladu. Depoos võis hakata veduritele remonti tegema. Mahukas kaubaait võimaldas mugavalt laadida. Eraldi raudteeharu tehti puupapivabrikusse, mis kiirendas tunduvalt vabriku vedusid. 1915. aastal hakkasid sõjaväevõimud ehitama kitsarööpmelist Paide Tamsalu teed. Tamsalu valiti Tapa asemel, sest sealt kulges Paide suunas juba 1,7 versta pikkune kitsarööpmeline raudtee. 60,7 km pidi valmima juba järgmisel aastal, kuid proovisõit sai teoks alles 1917. aastal ja tee polnud sõidukõlbulik veel 1918. aasta algulgi. Raudtee lookles kohati kui uss, jaamahooned paiknesid ajutistes barakkides. Türi jaam
annaabi.ee 
