Eesti keskaeg
Võimaldas külvi alla võtta rohkem maad, 2) Edukas võitlemine ikaldusega (Kui
talivili ikaldus siis päästab suvivili). Läbi kogu keskaja olid kahe- ja
kolmeväljasüsteemi (Kaheväljasüsteem, pool põldu täis vilja ja teine pool tühi) kõrval
paralleelselt kasutusel teised põlised maaharimisviisid nagu alepõllundus (maa
väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga ehk põletatakse raiutud mets ära ja
rajatakse paareks aastaks põld) ja kütis (kesale seati puupalgid ning seejärel süüdati
põlema, et tekitada väetist maa jaoks) ning söödiviljelus (mitmeks aastaks maa
muutus karjaloomade söödaks, sõnnik viljastas maad).
Viljaliigid- Eesti keskajal peamised viljakultuurid olid oder ja rukis, mida kasvatati
varasemalt muinasajal. Mõnevõrra vähem kasvatati kaera, tagasihoidlikumalt nisu ja
vähesel määral tatart. Oluliseks kultuurtaimeks oli lina, mis hästi kasvas Läänemaal ja
Lõuna-Eestis.