Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal
Ohvrikohad: silmapaistvad kohad nt.
mäetipud, mille oluline element oli vesi. Polnud kunagi universaalseid kohti. Ohvrikohast ei
tohi midagi kaasa võtta, muidu võtad endale haiguse kaasa. Ohvrikoha piirideks on puude
varjude kaugus. Olid ka katsumusriitused, et näha kas sobib sellele ohvriloomaks. Äkki ta ei
taha seda. Loom peab tulema küla enda kogukonnast. Pandi käsi looma peale ja kui võpatas
siis sobis ohvriloomaks. Või lastakse läbi puuoskste vett loomade peale, kui võpatab siis
sobib. Tüüpilised ohvrid: elu – veri; toit – surnud, jumalad (ohverdatakse ülesse,
kergitusohver või põletusohver). Kergitusohver – hinge lahkuma sundimise ohver, mida
tehakse okstega..Põletusohver – pannakse maks, neerud jne.. peale panemist ei tohi lõket
kohendada. Ohvritoitu ei tohi maitsta enne valmimist. Hõbe – kolm tilka verd; riided;
paelad.
annaabi.ee 
