Nimetu
aktiivsusperioodi: kõige aktiivsem on loom õhtul 22...01 ja hommikul kella 4...5 vahel.
Päeval ta põhiliselt magab, milleks kasutab enamasti urge, kaldaaluseid juurte ja
taimestikuga hästi varjatud tühikuid, suurvee poolt kuhjatud risuhunnikuid. Meelsasti
viibib aga ka tihedates põõsastes paiknevatel varjulistel lesilatel, kus ta korrastab karvkatet
ja püherdab liival. Väljaheited jäetakse kõrgemale mättakesele, kivile, liivaseljandikule või
puunotile. Sageli on need kohad valitud jõkke suubuva kraavi või väikese lisaharu vahetus
läheduses (Laanetu, Veenpere, 1971).
Saarmad elutsevad ühest või mitmest emasloomast ja sama aasta poegadest koosnevates
pererühmades, millel on ühine territoorium. Ülejäänud üksidased saarmad tulevad kokku
vaid paaritumise ajaks (Kennedy, 2003).
Saarmas ei tegutse pikka aega ühes kohas, sest peagi ammenduvad toiduvarud, mistõttu ta
on sunnitud liikuma uutele aladele
annaabi.ee 
