Ackermann. Ta saabus 1672 Königsbergist Tallinna, abiellus siin Elert Thiele lesega ja sai Thiele töökoja endale. 1710 lahkus Tallinnast. Koos abilistega lõi Ackermann väga palju teoseid, peamiselt altareid ja kantsleid. Tema töid: · Tallinna toomkiriku altar ja kantsel · endise Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber · altarid Simuna ja Vigala kirikus · kantslid Juuru ja Karuse kirikus Omaette teema Eesti barokiaegses puunikerduses on vappepitaafid (neid tegi palju ka Ackermanni töökoda). Oli juba vana komme jätta kirikusse vapp, mida matuserongkäigus kanti. Renessansis sai alguse komme püstitada kirikutesse epitaafe. (Epitaaf on surnu mälestuseks kiriku seinale kinnitatud tahvel) Kui vapp ja epitaaf ühendati, sündis uhke vappepitaaf keskel aadliperekonna vapp, selle ümber ornamentaalne kaunistus, skulptuurid, alumises osas tekstiriba või draperii või trofeed. Vappepitaafi eesmärk oli
pidid pärast postisarvehelina kuulmist jooksma kellaaega ja ilmastikku arvestmata järgmise postitareni kiirusega üks miil tunnis. Hilinemise eest karistati 8 päevase arestiga veel ja leival. Kui postisulased teel kohtusid, oli neil lubatud sealsamas postikotid vahetada ja tagasi rutata. Postisulane kandis rinda kinnitavat vappi, postisarve ja oda (kaitseks ja üle kraavide hüppamiseks). Barokk 17 sajandil levinud barokk kajastus Eestis eriti suurejooneliselt ehituskunstis, puunikerduses ja skulptuuris. Näiteks Narva kui 17 sajandi barokk-arhitektuuri keskne esindaja (hulk eramaju, uus raekoda ja börsihoone). Baroki stiiliperioodi kuulusid mitmes keeles (ladina, kreeka, rootsi) peetud pidu- ning matusekõned (Reiner Brockmann). Kombeks oli juhuluuletuste sepitsemine seoses pulmade ja matustega, ka luuletused sõjasündmuste kohta (Käsu Hans). Bastion Eenduva kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitserajatis, sageli toetaud kivimüüriga
annaabi.ee 
