E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Sepp tõttas sinna,
piilus august sisse, ei võinud küll midagi näha, sest et võti ees oli, kuulis aga nüüd selgesti
naisterahva rääkimist, kuigi ikka veel kaugelt; sepa hing jäi kinni, sest ta arvas Maie häält ära
tundvat.
Ettevaatlikult katsus ta ukse linki tõsta, aga ta südame ärevus oli nii kange ja põnevus nii
suur, et ta oma liikmeid enam õieti ei suutnud valitseda. Uks läks pisikese kriuksuga lahti ja
sepp vahtis ilukambrisse, mille seinad puuniker-dustega ehitud olid. Maalitud laes rippus
klaasist' lamp, mis vähe valgust andis. Tagaseinas oli lahtine uks ja selle taga jälle
valgustatud kamber. Seal olid kaks nägematut naisterahvast, kellest üks hääle järgi Mai pidi
olema, teineteisega ela-
191
vait kõnelemas. Ühe silmapilguga oli Villu ukse ene'se taga kinni tõmmanud ja enese
suure ahju taha peitnud, mis ukse ligidal nurgas seisis.
«Kes seal on?» hüüdis tagumisest toast naisterahva hääl, mis sepale ka tuttav kõlas; ta