Jutuke - Õunkübarad
.. Iga puu, mida näed, kandis enda najal kümneid onne, nii pisikesi kui
suuri, igas neist elamas õnnelik pere. Rahvast oli palju: haldjad, nümfid, trollid,
härjapõlvlased kõik läbisegi ja rahul oma eluga. Hallitiivalised elasid omaette, me ei tahtnud
neid enda sekka, nad olid liiga ohtlikud."
,,Ohtlikud?"
,,Kas sa tõesti midagi ei tea?"
,,Ema on mulle jutustanud vaid inimeste julmusest meie rahva vastu."
,,Hah! Milline totrus!"
Kira turtsus ja najatus vastu tamme puuluistunud tüve.
,,Tiivalised läksid esimesena tüli norima, lüües libahuntide ja harpüiadega karja. Kõik
jahtisid kui hundid uhkes üksilduses, ent kui satuti kokku, siis oli see laastav reid. Iga pere sai
tunda leinavat maiku."
,,Pühapäev... Iga pühapäev mälestavad inimesed ammukadunuid."
,,Sest neid oli nii palju, et ka siis, kui iga päev toimuksid matused, poleks võimalik olnud
kõikide eest palvetada. Koletised õiglane nimi."
,,Ja mina...?"
annaabi.ee 
