Eesti traditsiooniline rahvakultuur
tubaseid töid. Seljatoega tool on Eesti talumajades suhteliselt uus mööbliese. Veel 19.saj algupoole oli toole taludes
vähe ja seepärast peeti neid pidulikeks istmeiks.
Ahjuees eriti esemeid polnud, seal oli ruumi õlgedest ja vitstest punutud pajaakrantsil seisvale pajale,
pingile veepangede jaoks ning piima- ja toidunõusid mahutavatele seinariiulitele. Kirveste ja lusikate hoidmiseks
oli seinal rõhtsad puuliistust varnad, milles olid esemete jaoks avad. Püttides hapnema pandud piima ja teisi
toiduaineid, eriti leiba, hoiti kapis. Varasemad kapid olid ühe uksega, väikesed ja seisid vahetult põrandal. Mõnel
pool jäeti ukse sisse suur neljakandiline õhutusava. Üks vanimaid panipaiku oli kirs, neljal jalal seisev kaanega
laudkast, kus hoiti riideesemeid, kangaid jne, samuti vilja ja jahu. Seetõttu on kujunenud kirst omaette rikkuse
sümboliks. Vanadel kirstudel oli sammaskonstruktsioon