Sootaimed on soosõnajalg, sooosi, konnaosi. Soodel ja rabaservadel kasvavad sugasõnajalg ja sookold, nende leidmine metsas näitab sageli rabastumise algust. Liivaaladele on iseloomulikud vareskold ja raudosi. Kõige rikkamad erinevate sõnajalgtaimede poolest on troopilised metsad: a) maapinnal kasvavad sõnajalad k.a. puukujulised sõnajalad; b) kaljudel ja kivirahnudel kasvavad sõnajalad; c) tüvede alumises osas ronivad sõnajalad; d) tüvede alumises osas kasvavad epifüüdid; e) kuni puulatvadeni ronivad sõnajalad; f) kõrgel kasvavad valgusnõudlikud epifüüdid. Sõnajalgtaimede kasutamine Värvimisel: ungrukold - kollase värvi saamiseks villase lõnga ja riide värvimiseks; kattekold - vartest ja lehtedest saab sinist värvi. Rahvameditsiinis: ungrukold - mõnel pool on keedist kasutatud lahtisti ja oksetina. katekold, karukold - eoseid on kasutatud ravimina ja puistepulbrina; põldosi - suviseid võrseid on kasutatud diureetikumina; metsosi, raudosi - on kasutatud diureetikumina;
pool jõge vilksatasid läbi ruttavate pilverüngaste ja viltu langeva vihma-loori. Iga natukese aja pärast alistus mõni hiigelpuu võitluses ja langes raginal nooremate puude vahele. Raugematu kõuemürin prahvatas n ü ü d kõrvulukustavate kärgatustega, mis olid järsud, teravad ja kirjeldamatult kohutavad. Torm saavutas haripunkti ühes võrratus jõupingutuses, mis näis tahtvat saarekest tükkideks rebida, teda ära põletada, puulatvadeni vette uputada, minema p u h u d a ja iga elavat olendit kurdiks teha -- seda kõike ühel ja samal hetkel. See oli koduta noortele metsik öö väljas viibimiseks. Kuid lõpuks oli lahing läbi, väed taandusid järjest nõrgenevate ähvarduste ja urinatega ja r a h u hakkas j ä l l e valitsema. Poisid läksid kaunis kartlikult tagasi laagrisse, k u i d seal leidsid nad siiski midagi, mille eest võis tänulik olla: vana sükomooripuu, nende magamisasemete vari,
annaabi.ee 
