Rahvakalendri tähtpäevad
suhu haarab, saab kõige enne mehele. Kõige armastatum komme oli liulaskmine- mida pikem
liug, seda pikemad kasvavad suvel linataimed.
LIHAVÕTTED EHK KEVADPÜHAD
Ka ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad. Märgib Kristuse
ülestõusmispüha, millega lõpeb pikk paast (võib jälle liha süüa).
Lihavõtted lõpevad rõõmsa pühapäevaga, milleks on esimene täiskuujärgne pühapäev pärast
kevadist pööripäeva.
Tuppa toodi puulaaste, et suvel palju linnupesi leida. Arvati, et kui ema toidab last
rinnapiimaga kolmel järjestikusel suurel neljapäeval või reedel, siis saab sellest lapsest nõid.
Vaiksel laupäeval oldi vagusi, pidutsemiseks läks rõõmsal pühapäeval. Kõige levinumaks
kombeks oli eestlastel sel päeval kiikumine. Alates 18. Sajandist levis munade värvimine ja
kinkimine. Neiud võtsid kiigele minnes kaasa värvitud mune, et neid noormeestele
kiigutamise eest kinkida.
JÜRIPÄEV, 23. APRILL
annaabi.ee 
