Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
kliimakoormuse käes. 1990. aastatel on mõnedel puitmajadel välisuksed asendatud
hoone välimusega sobimatute metallustega, millest paljud on jõudnud praeguseks juba
omakorda tugevasti amortiseeruda.
Vaheuste juures ei olnud korterite välisuksed valdavalt tuletõkkeukse nõuetele (EI 15,
EI 30) vastavad.
2.9 Märjad ja niisked ruumid
2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused
Kanalisatsiooni- ja veevõrgu puudumisel ehitati kuivkäimlad 19 saj. lõpuni tavaliselt
elamust eemale kas puukuuride otsa, pesuköögi taha, õuenurka vm. 19. 20. sajandi
vahetusel hakati koridorelamutes käimlaid tuulekotta planeerima. Kanalisatsiooni ja
veevärgi arenemisel hakkasid majaomanikud kuivkäimlat asendama vesiklosetiga (Mäsak
1982).
Puhast vett võtmas käia tuli enamasti hoovist pesuköögist, kus asus ainus veekraan, või
(eriti väiksemates linnades) ka salvkaevust. Vaid suhteliselt vähestel juhtudel ehitati
valamu ühiseks kasutamiseks ühte koridori otsa