Kaka ja Kevade Kokkuvõte
vib tunduda tiesti loogilisena.
Lasteraamat Kaka ja kevade annab phimtteliselt kskik millele potentsiaali
rkamaks ellu ja tegemaks mehetegusid. Autor kingib neile vimu ja nitab seda
vimuvitlust, kus mitte inimene ei kanna jopet, vaid jope kannab inimest veel
rohkem, ta oskab ka rkida. Asjad ja muud loomad/olevused saavad endale vimu, et
astuda vastu hiskonnas kehtivate normide vastu suvel kantakse lhikesi pkse,
mitte jopet; julukinke toob juluvana, mitte kass ega kilpkonn; puukusud ei ole
taunitavad, vaid peavad saama vabaks ja psema kuu peale, puuksulinna. Kik
taunitav vetakse raamatus vastu kui normaalsus. Ja mis kige huvitavam, olgugi et
vim on suutnud ennast mingil mral kehtestada ja on raamatu kontekstis tiesti
normatiivseks peetav, sekkuvad ka nendesse lugudesse vimule vastuhakkajaid.
Niteks, kuigi kass suudab testada, et ta on juluvana, tuues pererahvale kinke,
satub ta ikkagi ige juluvana ilmudes heks vimule allutatuks. Vim on siin kui