Linnused olid arvukate tornidega, sakiliste ringmüüridega. Linnuse juurde kuulusid tõstesillad üle kaitsekraavi. SKULPTUUR: Gooti ajal arenes skulptuur looduslähedasema ja täiuslikuma kujutamisviisi poole. Areng toimus ka ümarplastika kasuks (reljeefid taandusid). Kujud jäid siiski seotuks hoonetega (kiriku fassaadid). Kujud toetasid seljaga vastu seina, figuurid olid pikaks venitatud, saledad, rikkalikult volditud rõivastes. Saksamaal arenes välja puuskulptuur. Värvitud puukujudega hakati kaunistama tiibaltareid. Tiibaltar on õhukest kappi meenutav, ühe või enama paari ustega altarikaunistus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. Enam kasutati kujude värvimisel punast, sinist ja kuldset värvi. Kõige rohkem valmistati tiibaltareid Lüübekis. Tuntuim Lüübeki meister oli HERMEN RODE, kes elas ja töötas Lüübekis 15.saj lõpul ja 16.saj algul. Oli peamiselt maalija, kuid tema ateljees valmistati tiibaltareid. Tema kuulsaim
docstxt/.txt
võivad oma mõttes kergesti rekonstrueerida kõik need hooned, mis tema külge kuulusid, ja nõnda tervena 55 silme ette manada viieteistkümnenda sajandi vana gooti stiilis platsi. Nagu nüüdki, oli ta ka siis ebakorrapärane trapets, mida ühest küljest piiras kai, kolmest teisest küljest aga kõrgete, kitsaste ja süngete majade rida. Päeval võis imetleda nende ehituste mitmekesisust, mis kõik olid kaunistatud kivi- või puukujudega. Juba needki pakkusid täielikku ülevaadet kõigist keskaja elumajade stiilidest viieteistkümnendast tagasi kuni üheteistkümnenda sajandini. Siin võis näha lihtsaid aknaid, mis teravkaare välja tõrjusid, samuti romaani ümarkaare aknaid, mida omakorda teravkaared kõrvaldasid, nagu seda tookord näha võis Seine'i pool platsi nurgas Parkimise tänava pool küljes Roland'i torni vana maja alumisel korrusel, öösel aga võis sest hoonete massiivist eraldada ainult katuste
annaabi.ee 
