Seedimisfüsioloogia
proteiiniallikas). Jämesoole mikroorganismid eritatakse roojaga välja (neid ei seedita). Keskkond on
jämesooles, võrkmikus ja vatsas anaeroobne – mikroobid fermenteerivad SV VFA-ks. VFA-d tulevad
mikroorganismidest välja ja saavad imenduda (just rasvad). Kõik eesmaos tekkinud VFA-d imenduvad
peensooles, kuid osa jämesoole VFA eritatakse roojaga. Tekib ka gaase CO2 ja CH4 (metaan) –
tekivad umbsooles ja käärsooles. Peristaltika juhib neid pärasoolde, kus nad välja puuksutatakse.
Karnivooridel tekib proteiinidest vesiniksulfiid ja lenduvad amiinid – need fermenteeritud proteiinid ei
imendu. Suur jämesool on hobustel (fermentatsioon toimub käärsooles). Jänestel, lindudel toimub
fermentatsioon umbsooles. Fermenteeritakse taimseid SV (tselluloos, pektiin) ja peensooles seedimata
SV. Rohke rakukestaainete sisaldus ratsioonis põhjustab tärklise madalat seeduvust ja mittetäieliku
proteiinide seedet – seostuvad pektiini ja tselluloosiga. Hobusel mood