Vetikad
· Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt.
· Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu
põhja, kividele, veeloomadele.
· Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm.
· Neile annab värvuse klorofüll.
Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad
· Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt
magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus
on piisavalt valgust.
Koppvetikas
· Elab väikestes veekogudes (isegi lompides).
· Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit.
· Viburite kinnitumiskohtade läheduses on punane silmtäpp (sellega tajub ta valgust,
mille poole ujuda).
· Rohelise värvuse annab talle kopakujuline kloroplast (, mis paikneb rakukesta vahetus
läheduses).
· Neil on fotosünteesimiseks ja elutegevuseks head tingimused.
annaabi.ee 
