TORI RAHVARÕIVAD
Suvise peakattena kasutati linasest niidist või valgest lõngast varraste
kootud tuttmütse ja siiludega murumütse. Tuttmütsid tehti kas
värvilise kiritriibuga või ilma.
Ülerõivaste peal kanti nahkrihma, millesse vana traditsiooni järgi ükati
metallpandlaid. Kanti ka villasest lõngast võrkvöösid või
pussakaid(riidest vöö). Meeste sukad olid lambavilla värvi hallid või
pruunid ja kaunistatud viklitega.
Jalas kanti töö ja igapäevajalanõudena pastlaid, viiske ja
puukompasid ning alates 19. saj keskpaigast musti säärsaapaid.
Kuna Tori kihelkond paiknes kahel pool Pärnu jõge, siis on
paremkalda elanike rõivastus saanud mõjutusi PärnuJaagupist ja
vasakalda elanike riietus Halliste kihelkonnast.
särk
Võrreldes naistesärkidega olid meeste särgid lühemad, ulatudes vaid
poole sääreni või põlveni.Mõlematel külgedel on allääres raiused e
lõhikud.Kaenla all olid nelinurksed kaenlalapid.Töösärgil ei olnud
kraed ja varrukatel puudusid värvlid
annaabi.ee 
