Kitsekasvatuse
(Grant et al, 1984). Kitsede ja veiste koospidamisel tuleks kitsi karjatada enne ja seejärel
veiseid. Suvel leiavad kitsed endale sööta ka võsastunud ja madalasaagilistelt rohumaadelt,
sest nad söövad meelsasti ka looduslikke rohundeid. Kitsed on võimelised seisma tagajalgadel
ning sööma ka puude ja põõsaste lehti. Sellepärast on kits ülihea võsa- ja umbrohtunud
põldude puhastaja. Suvisel vabapidamisel võivad kitsed teha ka palju kahju, sest nad söövad
noori puukasve ning vilja- ja lehtpuude koort. Tänu suurele uudishimule ja kõrgemale
tolerantsusele kibedamaitseliste ja kõrgema tanniini sisaldusega söötadele, võib kits süüa
mittemaitsvaid umbrohtusid, metsikuid võrseid. See võib viia mõnikord isegi mürgiste
taimede söömisele ja mürgistuste tekkimiseni. Kitsed eelistavad ebatasaseid, künklike
karjamaid, vähem meeldib neil olla madalatel ja tasastel karjamaadel. Elektrikarjuste