Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga täna lähete
veel üles magama, täna veel..."
IX.
Viimaks ometi pääses Indrek peale mitmekordset tagasikutsumist, küll lävelt, küll isegi poolelt
trepilt, sest ikka tuli direktoril midagi tähtsat meelde, mida pidi kohe ütlema.
Nõnda sai Indrekust täieõigusliku õpilase asemel midagi ebamäärast, mis oli nagu õpilane, aga
samal ajal ka teener, jooksupoiss, kokapoiss, uksehoidja. Ülalt Siberist asus ta alla suurde
tuppa ühes oma puukastiga, mille paigutas eesriide taha seina äärde. Kopfschneider pidi
temale ruumi andma ja jäädavalt lahkuma. Kas ta seda Indrekule süüks pani, seda ei saanud
see kunagi teada, aga nagu Kopfschneider oli kord aidanud tema kasti sisse kanda, nõnda aitas
tema nüüd Kopfschneideri oma voorimehele viia. Sinnasamasse asus ka Kopfschneider ise ja,
nagu Indrekule paistis, väga kurva südamega, peaaegu pisarad silmas. Suu tegi tal