"puujalgade" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Kui Gringoire sellest inimnäoga ämblikutaolisest olendist mööda läks, hüüdis see tema poole haleda häälega: «La buona mancia, sig-nor! la buona mancia!»5 «Kurat sind võtku,» ütles Gringoire, «ja ka mind ühes sinuga, kui ma mõistaksin, mis sa seal pomised!» Ja ta läks edasi. Ta jõudis teise komberdava tombu juurde ja uuris seda tähelepanelikult. See oli halvatu, hoobilt jalust lombakas ja ühe käega. Ta oli nii vigane, et karkude ja puujalgade keeruline süsteem, mis teda ülal hoidis, andis talle liikuva müürsepapuki ilme. Gringoire, kes armastas peeni ja klassikalisi võrdlusi, võrdles teda mõttes elava Vulcanuse kolmjalaga *. See kõndiv kolmjalg tervitas teda möödaminekul, kuid 1 Ole tervitatud, mere täht (lad. k.). 2 Andke vaesele, mu härra, andke vaesele (it. k.). 74 mütsi peast võttes sirutas ta selle Gringoire'i lõua alla nagu habemeajamisnõu ja kisas