V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
«Auväärt Gilles Lecornu,
kuningalossi
13
valitseja Jehan Lecornu vend ja meister Mahiet Lecornu poeg, kes on Vincennes'i lossi
esimene uksehoidja, kõik Pariisi kodanikud, kõik abielus, nii isa kui pojad!»
Lõbus tuju aina kasvas. Paks köösner ei vastanud sõnagi ja katsus vabaneda pilkudest, mis
igast küljest temale olid suunatud, kuid ta higistas ja puhkis asjata: ta pingutustel oli ainult
see tagajärg, et ta paks apoplektiline, pahameelest ja vihast purpurpunane nägu puuhalusse
tungiva kiiluna ikka rohkem naabrite õlgade vahele pigistus.
Lõpuks tuli talle appi keegi mees, kes oli niisama paks, lühike ja auväärt kui ta ise.
«Jõledus! Need mõned skolaarid, kes nõnda auväärt kodanikuga kõnelevad! Minu ajal
oleks neid varbadega läbi nüpeldatud ja pärast neid endid nendel ärr põletatud.»
Nüüd alles päris lõbu algas.
«Tohoo! Mis linnuke see seal nõnda piiksub? Kes see õnnetusekraaksuja on?»
«Mina tunnen teda,» hüüdis üks