Bakterid
väänlevat liikumist. On mikroaerofiil.
Virulentsus.
Toksiine ei tooda, antikehad kõrvaldavad nad kiiresti. Koes peituvad Borreliad suudavad muuta serotüübi-spetsiifilisi
välismembraani valke ja põgeneda nii antikehade eest. Punasuse tekkel on Borreliat väheses koguses nahas,
immuunvastus on alla surutud. Antikehad tekivad hiljem siiski, kõrvaldavad Borreliad komplement-vahendatult.
Epidemioloogia.
Reservuaariks on närilised, hirved, koduloomad, puugid. Puugivastsed nakatuvad närilistel toitudes, inimesele kantakse
üle siis, kui puuk 48 tundi või kauem istub ja sööb. Enamik infitseeritud patsiente tuvastatakse maist septembrini.
Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast
protsendist on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult üks sajast.
Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud.
1999