Borrelioos Mis on BORRELIOOS? Ehk Lyme’i tõbi on spiroheedi Borrelia bugdorferi nakkus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid Avastati 1970a USA-s See nakkus esineb imetajate ja lindude veres Levib puukide vahendusel Haiguse kandjaks on spiroheet, Puugihammustusel satuvad spiroheedid nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt Sümptomid nakatunud inimesel Väsimus Iiveldus Seljavalud Kerge palavik Võivad tekkida ka närvisüsteemi kahjustusnähud Peavalu Üldine nõrkus Liigeste ja lihastevalud (võivad pikalt kesta; krooniliseks muutumine) Pearinglus Kaalu langus Borrelioosi puhul eristatakse: a) Varast vormi- (90%) esineb juhul, kui
40 BIOLOOGILINE UURIMINE. Intraperitoneaalselt nakatatakse valgeid hiiri ja merisigu. Umbes ööpäeva jooksul tekib loomade veres spiroheteemia, mis kestab kuni 24 tundi. Katseloomade verd uuritakse spiroheetide suhtes pimevälja või faaskontrastmikroskoobis. Puukborrelioos e Lyme tõbi (vektoriga leviv haigus) HAIGUSETEKITAJA. Borrelia burgdorferi. See on endeemiline multisüsteemne haigus, sarnaselt süüfilisega kulgeb staadiumidena. Puugihammustusel sisenevad tekitajad nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt. Artriit ilmneb umbes 2/3 infitseeritud inimestest. Püsivat immuunsust Borrelia suhtes nakkusejärgselt ei teki. UURITAV MATERJAL. • Ajuvedelik • Vereseerum DIAGNOOSIMINE ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA Kaudne immunofluorestsentsmeetod, mis rutiinselt ei kasutata. SEROLOOGILINE UURIMINE on peamiseks diagnoosimismeetodiks. Haige vereseerumis
annaabi.ee 
