30 minutit, tavalaadimisega 8-10 tundi. Ühe laadimisega sõidab auto 60-180 km, see oleneb ilmastikust ja sõidustiilist. 3.5 Puugaas tekin biomassi (enamasti puidu) kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta või gaasistamisel kuivdestillatsiooni. Puugaas koosneb vingugaasist, süsihappegaasist ja metaanist. 100 kg puidust saab 34-40 m3 puugaasi. Katlaid kus toodetakse puugasi kasutatakse soojusenergia tootmiseks. Puugaasi saab väga edukalt kasutada autokütusena. Teise maailmasõja järel olid puugaasil sõitvad autod mitmes riigis üsna levinud. 1000 kg puitu asendab autokütusena umbes 200-350 liitrit bensiini. 3.6 Vedelgaas ehk butaani ja propaani segu on maailmas laialt levinud energiallikas. Seda toodetakse kahel viisil: toodetakse toornaftast ja eraldatakse maagaasi maardlatest. Vedelgaasi kasutatakse hoonete kütmiseks, gaasipliitides, tööstuslikes kütteseadeldistes kui ka auto kütusena. Vedelgaasi kasutamine autokütusena on suhteliselt loodussõbralik. Bensiinkütusemootorit saab
Omanik moderniseeris olemasolevad seadmed kaasaegsemate 1930. a. alguses toodetud tehnikaga. Lisaks muretseti villaveski jaoks kraas- , heie-, lõnga- ja ketrusmasinad. Tekkis võimalus hakata lina töötlema, mille järele küll hiljem vajadus langes ära. Mitmed masinad, nagu heinajahuveski olid valmistatud Eestis. Täielikult korraldati ümber energiaga varustamine: paigaldati uut tüüpi veeturbiin, aurujõul töötav lokomotiiv asendati diiselmootoriga Deutz ,mis ehitati ümber puugaasil töötavaks. Veski töötamise ajal andis valgustusvoolu alalisvoolu generaator, mis andis valgust ka ümberkaudsetele. Suure töö veski moderniseerimisel tegid ära kohalikud meistrid Aleksander Kungla , Jaan Vendelin, mitu põlvkonda Kuressone. Moderniseerimist teostati mereväeinseneri Karl Kulli juhendamisel. Mõisa endine majandushoone kohendati loomalaudaks, hobuste talliks, heinte ja põhu ning inventari hoidmiseks. Kinnistul asunud kolm hoonet ehitati ümber eluruumideks, kus said
annaabi.ee 
